Danil Tšurilov
Edisofti veebilehe toimetaja

Väidetavalt on EDI (electronic data interchange ehk elektrooniline andmevahetus) loojaks USA sõjaväe vanemseersant Ed Guilbert, kes 1948. aasta Berliini blokaadi tõttu tekkinud tarnekriisile lahenduse leidis. Tema poolt välja mõeldud meetod oli elektroonilise andmevahetuse tehnoloogia, mida nüüd laialdaselt kasutatakse tootmises, kaubanduses, logistikas, rahanduses ja muudes valdkondades, eelkäija.

Teise maailmasõja lõpus, 1945. aasta mais, jagati Berliin neljaks tsooniks, mis allusid Suurbritanniale, USA-le, Prantsusmaale ja NSVL-ile. Kolme aasta jooksul liitlaste suhted halvenesid tunduvalt ja nõukogude pool alustas Lääne-Berliini majanduslikku blokaadi. Lääneriikidele alluvasse tsooni oli võimalik toiduaineid toimetada ainult mööda kolme õhukoridori, mis oli NSVL-iga kooskõlastatud veel enne Saksamaa kapituleerumist.

Veoste laadimine Berliini blokaadi ajal

Veoste laadimine Berliini blokaadi ajal

1948. aasta juunis alustasid USA lennuväe lennukid hädavajalike toiduainete vedu Lääne-Berliini, kus elas siis umbes kaks miljonit inimest. Esimest korda ajaloos tuli nii suurt laadungit õhutranspordiga vedada ning seda tuli teha eriti kiiresti. Berliinist, Hamburgist või Frankfurdist saabuvad lennukid suunati vastavasse 30 km laiusesse õhukoridori, millest igaühte kasutati ainult ühesuunaliseks liikluseks. Pilootidel pidi maandumine õnnestuma esimesel katsel. Kui see ei õnnestunud, tuli lennukil laadungiga tagasi lennata. Selline süsteem võimaldas lennukitel Berliinis maanduda iga kolme minuti järel ning lennuk võis maale jääda 30 minutiks.

Iga päev toimetati Berliini kokku umbes 2000-tonnine laadung. 1949. aasta aprillis püstitati omapärane rekord: 24 tunni jooksul sooritati 1398 reisi.

Pingelistes tingimustes toimusid kauba laadimistööd kiiremini kui saatedokumentide vormistamine. Seejuures tuleb meeles pidada, et see toimus 20. sajandi keskel, kui kasutati alles suhteliselt lihtsaid tehnoloogiaid ja palju tööd tuli veel teha käsitsi.

USA sõjaväe vanemseersant Ed Guilbert pakkus suure koguse saatedokumentide efektiivseks töötlemiseks uue lahenduse. Et kergendada lennuväljal töötavate ametnike töökoormust, kes hädavaevalt jõudsid sissetulevaid ja väljaminevaid dokumente vormistada, koostas ta standardsete lühiteadaannete (veokirjade) süsteemi. Süsteemi rakendamiseks vajati tol ajal juba kasutatavaid sidevahendeid – telegraafi, telefoni ja teletaipi.

Teletaip Siemens T100

Teletaip Siemens T100

Guilberti loodud süsteem konverteeris erinevates keeltes ja vormingutes koostatud dokumendid standardseteks teadaanneteks ning süsteemi tööpõhimõte sarnanes morsetähestiku omaga. Seersandi väljamõeldud ühtne logistika teabevahetus võimaldas kogu tarneprotsessi paremini juhtida ja tagas kogu 13 kuulise blokaadi ajavahemiku jooksul tuhandetonniste veoste jälgitavuse.

Teabe efektiivsema edastamise ideed ootasid päris pikka aega rakendamist. Umbkaudu kümme aastat enne Teise maailmasõja algust loodi teletaip – tähti trükkiv telegraafiaparaat, mis võtab vastu ja saadab tekstiteateid. Selle aparaadi eelkäijaks oli 1870. aastast kasutusele võetud linttelegraaf, mida kasutati börsiteabe edastamiseks. Aparaat trükkis teksti kitsale katkematule paberlindile kiirusega üks sümbol sekundis.

Teletaibi täiustamisel saadi telegraafiaparaat, millega sai teiste abonentitega kiiresti ühendust võtta ja neile individuaalseid teateid saata. Võrgusiseselt edastati selliseid teateid spetsiaalse 5-baidise Baudot’ koodiga, sest morsetähestik selleks ei sobinud. Andmevahetuse kiirus suurenes mitu korda. Saksamaal ja Suurbritannias toiminud Telexi võrk tagas telataibi abonentidele omavahelise suhtlemisvõimaluse.

Teabe edastamine teletaibiga Teise maailmasõja päevil

Teabe edastamine teletaibiga Teise maailmasõja päevil

Rahvusvaheliste kokkulepete alusel tunnistati Telexi teadaanded dokumentideks ning Telexi võrk nende edastuskanaliks. Maailmasõdade vahel ning pärast sõda kasutati võrku enamasti ärikommunikatsiooniks. See aitas jagu saada ühest peamisest pidurdavast tegurist – aeglasest dokumentide edastamisest tavaposti teel. Uus teabevahetuse meetod oli äritegevusele tolle aja oludes enneolematuks abivahendiks ning võib öelda, et see pani aluse elektroonilisele dokumendihaldusele.

Logistikadokumentide töötlust lihtsustava meetodi välja töötanud USA vanemseersanti tunnistatakse EDI teerajajaks. Teabetehnoloogiate edasine areng võimaldas paberdokumentide kasutamisest täiesti loobuda.

328 päeva kestnud Berliini blokaadi jooksul sooritasid ameeriklased umbes 278 000 lendu ja toimetasid kohale rohkem kui 2,3 miljonit tonni erinevaid veoseid. Kui blokaad lõppes, kadus ka veoste koordineerimise vajadus. Enamiku majandusharude töötempo oli palju väiksem kui blokaadipäevade operatsiooni kestel. Seda tehnoloogiat hakati uuesti kasutama alles kahekümne aasta pärast.

Töötades ettevõttes DuPont, koostas endine vanemseersant Guilbert kuuekümnendatel aastatel teadaannete vormingu, mis oli mõeldud veose andmete elektrooniliseks edastamiseks. EDI „isa“ arendas oma algset ideed ja dokumendivahetus võis toimuda juba paberit kasutamata.

Jaga:


Danil Tšurilov, 27/10/2016

Valige riik
Tagasi üles